Suvi

Tuli pikk vahe blogimisse sisse jälle. Kusjuures põhjuseks see, et mul läks täiesti meelest ära, et mul blog üldse on olemas..

Vahepeal siis juhtunud see, et koolis sai II kursus edukalt läbi. Kõik rasked ja mitterasked ained ilusti tehtud ja tulemustega rahul. Praktikatel käisin kolmes kohas: neonatoloogia ehk vastsündinute osakond, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond ja kardiokirurgia. Neist lemmik oli kindlasti neonatoloogia, kuid ka kardiokirurgia oli tore. Hematoloogia ei ole isiklikult vist minu jaoks.. Tahaks jubedalt juba haiglasse tööle saada, sest käeline tegevus juba täitsa hea ja enesekindlust rohkem. Tunnen, et see, mida ma teen, on õige.

Kallis Britta-tita on ka juba 6 kuune. Ta on nii asjalik ja armas. Paneb nagu vurr mööda tuba ringi ja ajab taburette ümber :) Talle meeldib hullult mind "hammustada", kuigi tal hambaid ei ole, võtab ta mul juustest kinni, tõmbab mu põse enda juurde ja siis üritab näksida..

Ta on nii metsikult armas, et kui paar päeva pole näinud, siis on juba metsikult suur igatsus.

Suvi põhimõtteliselt alanud, kohustusi pole.. ja ikka ei ole ma rahul. Tahaks tööle saada kuskile, aga sellist varianti ei ole leidnud, kus saaks ainult suvel täiskohaga töötada või sügisest poole kohaga edasi töötada. Kahju! Aga ma ei saa ka sügisest töötada täiskohaga, see tähendaks seda, et koolis saaksin käia ikka maru harva. Olen saatnud väga palju kirju ja CV-sid erinevatesse kohtadesse, aga siiani ei ole mul veel vedanud. Aga ei heida veel meelt, küll tuleb ka minu aeg.

Kuulasin täna nirvanat ja laulsin täiega kaasa... nii hea oli.

Aga saunas sain vist mustemaks kui olin, sest vesi oli nii rauda täis, et nüüd mu peanahk on oranž :)

Olen laisk, ma tean. Aga arusaadav ju, mul nüüd üks kohustus juures- tädiks olemine :)

Lisan siis Brittast mõned pildid kaa..

Tädi!

Täna öösel kell 01.33 sai minust värske TÄDI!!!!
See tunne on lihtsalt kirjeldamatult äge. Pisike plikatirts on väga pisike, ainult 45 cm pikk ja kaalub 2800 g.
Varsti tulevad pildid kaa:)

Hey there. Pole ammu kirjutanud. Vahepeal on ikka päris palju juhtunud.
Ostsime uue auto, Golf 4, päris mõnna.
Käisin Traumatoloogia osakonnas praktikal, sain väga palju kätt harjutada ja enesekindlust juurde. Ootan juba kevadisi praktikaid, eriti lastehaigusi.
Mmmm... siis õeke on veel ühes tükis, aga pole kaua enam oodata, varsti näeme tibukest.
Pühapäeval saab meil musuga 4 aastat täis.. änks..
Ahjaa.. Sipsikul vahetusid hambad, temast sai suur tüdruk, pole enam piimahambaid:) Ühe kiku leidis Tannu diivani pealt ja selle jätsin mälestuseks.. oh mind veidrikku!

Eile vaatasin uut filmi "Orb". No ikka väga sürr! Aga maru hea point oli õudukal. Ma juba suhtun eelarvamustega igasugustesse õudukatesse, aga see vist on sellepärast, et "13 ja reede" oli maailma kõige mõttetum õudukas maailmas!

No tsau-pläu

Juubel

Eile siis 20 kukkus, aga polnud sünnipäeva tunnet küll. 25ndal pidasin sõpradega sünnat ja oli väga tore õhtu, käisime CT's ka, aga seal ei viitsinud kaua taielda.

Selle aasta sünna juures oli üks kift asi küll, nimelt kõik minu sõbrad tulid kingitustega, mitte rahaga.. Kingituste avamine on nii äge(tunnen end nagu 5-aastane) ja tore, et inimesed suudavad ägedaid asju välja mõelda, mitte ei lähe kergemat teed pidi ja ei kingi raha, mille ma niikuinii tühja-tähja peale ära raiskaks. Niisiis sain Lacoste Pour Femme, mida juba tükk aega poelettidelt nillimas käin, kullast kõrvarõngad, näohooldustooteid, Saboteuri mängu, Joiki küünla ja veel palju ninni-nänni. Igatahes kingituste saamine on palju ägedam, kui ideede välja mõtlemine:) Tänks sõbrad, te olete ägedad ;)

Täna oleme maal ja lähme varsti sauna tegema, mõnna! Tõmban 90210 teise hooaja 4. osa - can't wait.

Elupäästja

Tulin lõuna paiku linnast maale ja veetsin mõnusalt aega ja siis...

... Tugev koputus ja keegi karjub: "Mari, appi!" Mõtlesin, et mingi poiskesed teevad pulli, aga siis kohe sain aru, et miski jama. Korra turgatas pähe, et emmel midagi viga, aga tema ju oli omas toas ja luges raamatut. Jooksime siis mõlemad ukse peale ja nägime, et naabrinaisel miskit kurgus ja lämbub. Koputasin kõvasti abaluude vahele ja päris kiiresti sai korda see jama. Jalad värisesid tükk aega veel tagant järgi. Tal pidi seda pidevalt juhtuma, sest hinge- ja söögitoru liiga lähestikku. Igatahes päris hirmus oli.

Eile oli viimane tööpäev. Koolitasin uut koristajat, aga tundus, et talle see töö ei istunud ikka üldse. Aga see pole enam minu mure, sest minul on orjus läbi. Vaatan nüüd, äkki saab mingeid järelaitamistunde hakata andma või 1 kord nädalas koristamist.

Homme lähen käin tiiru Tartus massaažis. Pole seal ammu käinud ja praegu tunnen, et see koristamise töö ikka mõjus mu seljale päris jubedalt. Peale selle on mu ranne ka täitsa vigane. Kutsehaigus- lapi väänamisest :)

Sipsik magab mul süles nii armsalt, käpad taeva poole sirutatud:)

Oeh.

Eelmises postituses küll ütlesin, et ma pole suhkrust, aga võib-olla ikka natukene olen. 2 nädalat on töötatud ja koolis käidud ja iga õhtu ma mõtlen, et kui kaua ma nii jaksan. Koolis on pikad päevad ja aina hullemaks läheb. Tööl veedan ma 4 kõige väärtuslikumat tundi oma õhtust. Koju tulles vegegteerin natuke ja siis kobin magama. Puudub aeg iseenda jaoks. Kurb kuidagi. Täna panin poppi. 2 loengut oli ainult ja mõtlesin, et kasulikum oleks end välja magada ja kodus veits õppida, materjalid ju olemas kõik. Puhkasingi välja, magasin 11ni ja siis vaatasin oma lemmikut Kodus ja Võõrsili- nii hea. Siis tegin kõike just sellises järjekorras nagu ise tahtsin.. leidsin aega enda jaoks-superluks. Ka Sipsikule tundus meeldivat, et ma kodus olin. Terve päeva oli minu kõrval, tegi ninaga "musi" ja nurrus kogu aja. Tõeliselt rahustav kiisuke, minu pisike stressipall.
Homme lähme maale, seal on ka hea vahelduseks olla, saab emme tehtud sooja sööki, magada kaua ja äkki isegi sauna. Põhiline on see, et ma ei pea tegema mitte midagi vastu oma tahtmist.
Oma tööga olen mõelnud sellise plaani, et kaua ma seal ennast ei tapa, kool on siiski tähtsam. Käin nii kaua kui jaksan ja siis tulen ära ja sebin mingi väiksema haltuuraka. Üks kord nädalas mõne rikkuri kodu poleks ju palju koristada. Isegi 2 korda nädalas võiksin käia, aga mitte iga päev 4 tunid mingi näruse summa eest. Ja fakt on see, et mida rohkem raha käes on, seda rohkem seda kulub. Mingist säästmisest ei tule raudselt midagi välja. Kokkuvõttes tulevad halvad hinded koolis, stipi saamise võimalus kaob käest, olen kogu aeg väss ja stressis ja endale mitte midagi ilusat lubada ka ei saa.
Oktoobrist algab praktika, 3 nädalat haiglas. Ootan juba väga. Kindel on see, et sellel ajal ma koristajana töötada ei jõuaks. Ja detsembri alguses, kui õel pesamuna sünnib, tahaks ma selle pisikesega palju aega veeta :)
Hea küll, lähen magama ära. Võtan oma karvase stressipalli kaissu ja siis on ilusad unenäod karanteeritud.