Tulin lõuna paiku linnast maale ja veetsin mõnusalt aega ja siis...
... Tugev koputus ja keegi karjub: "Mari, appi!" Mõtlesin, et mingi poiskesed teevad pulli, aga siis kohe sain aru, et miski jama. Korra turgatas pähe, et emmel midagi viga, aga tema ju oli omas toas ja luges raamatut. Jooksime siis mõlemad ukse peale ja nägime, et naabrinaisel miskit kurgus ja lämbub. Koputasin kõvasti abaluude vahele ja päris kiiresti sai korda see jama. Jalad värisesid tükk aega veel tagant järgi. Tal pidi seda pidevalt juhtuma, sest hinge- ja söögitoru liiga lähestikku. Igatahes päris hirmus oli.
Eile oli viimane tööpäev. Koolitasin uut koristajat, aga tundus, et talle see töö ei istunud ikka üldse. Aga see pole enam minu mure, sest minul on orjus läbi. Vaatan nüüd, äkki saab mingeid järelaitamistunde hakata andma või 1 kord nädalas koristamist.
Homme lähen käin tiiru Tartus massaažis. Pole seal ammu käinud ja praegu tunnen, et see koristamise töö ikka mõjus mu seljale päris jubedalt. Peale selle on mu ranne ka täitsa vigane. Kutsehaigus- lapi väänamisest :)
Sipsik magab mul süles nii armsalt, käpad taeva poole sirutatud:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar