No enam ei kuulegi muud, kui majanduslangus või -surutis. Seda on tõesti hea tuua vabanduseks, kui keegi tahab riigi kallal vinguda. Tegelikult on õige, et majanduslangus on see, kui naabrimees kaotab töö ja depressioon see, kui ise kaotad töö. Tõsi on aga see, et kõiges oleme süüdi me ise. Kes siis käskis õppida ehitajaks ja praegu vireleda ja käia tööturuametit pidi?! Ka mina olen saanud tunda majanduslanguse maitset, aga siiski ma ei hädalda iga päev, et oi kui paha olukord meil riigis on ja ei süüdista kõiges poliitikuid. Miks siis on inimesed praegu nii hädas, et kõik on nii halvasti? Just ületarbimise pärast. On ju vaja osta viimase malli järgi riideid, iga õhtu süüa seebikate kõrvale juustu, viinamarju ja peale rüübata veini. Ja ammugi ei saa ju rääkida siinkohal mingist odavast Full Red'ist või Late Harvestist.. eieii.. Vaja oleks pigem 10 000 kroonist Hennessey'd (mitte et see vein oleks, aga...). Siis oleks ülim rahulolu tagatud. Saab ka süüa makarone ilma et midagi halba sinuga juhtuks. Uskuge mind, proovisin järgi. Minu soovitus oleks elada päev korraga, mitte et see mul endal hästi välja tuleks, aga üritan siiski. Kui rahakotis on viimane 100-kroonine ja kalendrist näen, et elada on veel 5 päeva (seda juhtub päris tihti), siis ma ei kaku juukseid peast välja. Mis seal siis ikka. Kõik halb on ju ainult kogemus ja millegile muule hea. Ja kui kunagi läheb üks asi hästi, läheb ka teine ja kolmaski.. niiet ärgem nukrutsegem, majandusSURUTIS ei kao veel niipea kuhugi;)
